Hobused Hüti talus
Hüti Konverentsitalu tallis kasvatatakse eesti rasekeveo tõugu hobuseid. Talu maadel on hobuseid peetud ka varasematel aegadel. Hobusepidamise traditsioon taastati 2006. aastal, kui tallu osteti kaks hobust, neist üks tõuhobune. Esimene omakasvatatud hobune sündis 2008. aastal. Hetkel on Hüti talus kaheksa hobust. Neist üks küll ametlikult erahobune, kuid loetakse siiski Hüti talu hobukarja täieõiguslikuks liikmeks. Eesti raskeveohobuseid on talus kuus, kolm neist on juba meie juures sündinud. Ratsastatud hobuseid on talus viis, neist üks viib soovijad ka vankri- või reesõidule.
Hobused on talus vabapidamisel. Sugutäkk elab pidevalt tõukarjas, võttes osa ka oma varssade kasvatamisest, tagades sellega nii täku enda vaimse tervise kui ka varssade normaalse vaimse ja füüsilise arengu. Karjast eraldatakse täkk vaid poegimisajaks ja lubatakse karja tagasi, kui varss on piisavalt iseseisev saamaks hakkama täiskasvanud täkuga ühes karjas. Reeglina võõrutavad märad oma varsad ise. Uude karja kolivad noored sälud siis, kui nende pidamine vanematega koos muutub võimatuks. Seda hiljemalt siis kui noored täkud hakkavad oma isaga konkureerima või kui noored märad hakkavad saama suguküpseks. Selleks on talus kaks ruuna, kes vajadusel võtavad sälud oma hoole alla.
Eesti raskeveohobuste kasuks otsustasime väga lihtsalt põhjusel. Talu ostes oli selge, et olema peavad ka hobused. Mõnda kodumaist tõugu. Sest just sellised sobivad kõige paremini ühte maatalli. Esimeseks hobuseks, kelle müügikuulutus silma jäi, oli täkk Kevin. Otsus täkk osta tuli kiirelt. Kui koplis on juba täkk, siis on ka märasid vaja. Nii asusimegi otsima Kevinile sobivaid märasid. Sellega oli ka vastu võetud otsus, et tuleb igal kevadel arvestada sündivate varssadega, nende ja varsamärade vajadustega. Nende väheste aastatega, mis talus hobuseid on peetud, on selgeks saanud, et valitud sai ainuõige tõug. Meie tõuhobused on küll suured, ent ka sama rahulikud. Nendega saavad sõita nii täiskasvanud inimesed kui ka väikesed lapsed. Keviniga on sõitnud ka lausa kaheaastased lapsed. Noorim, kes tema selga on istunud, oli 14-kuune. Ja pole kaunimat vaatepilti kui kari raskeveohobuseid, kes üksteise võidu kodu poole kappavad, et saada suutäis head-paremat või lihtsalt nautida inimeste tähelepanu.
Foto: Pille-Riin Sarv